Kas raha laseb meil olla õnnelik?
Peaaegu sellise küsimusega tegeleb TÜ Johan Skytte instituudi käitumusliku poliitikakujundamise teaduri Leonore Riitsalu juhitav uurimisrühm. Koostöös Austrias tegutseva ERSTE sihtasutusega viivad nad läbi ambitsioonikat uurimisprojekti nimega "Inimkeskne lähenemine rahalise heaolu suurendamiseks". See projekt on sündinud mõistmisest, et inimeste rahalise heaolu mõõtmine üksnes rahast ja varadest lähtuvalt ei peegelda inimeste tegelikku käekäiku. Selle projektiga on uurijate eesmärk inimlikumalt aru saada, kas ja kuidas mõjutab raha meie elus seda, mis tegelikult oluline on: tervis, õnn, suhted jne. – ning leida viise, kuidas heaolu seeläbi ühiskonnas tõsta.
18. jaanuari hommikul esitlesid Leonore ja uurimisrühma liikmed Adele Atkinson (Birminghami ülikooli rahatarkuse ja rahalise heaolu professor) ning Rauno Pello (Estonian Business School´i doktorant) projekti vahetulemusi. Skytte instituudis olid kaasa mõtlemas kolleegid Tartu Ülikoolist ja projekti rahastajad ERSTE sihtasutusest. Videokonverentsina lõid kaasa ERSTE pangandusgrupi töötajad Austriast, Tšehhist, Horvaatiast, Ungarist, Rumeeniast, Slovakkiast ja Serbiast. Sündmuse avasõnad ütlesid Skytte instituudi juhataja Kristiina Tõnnisson ja ERSTE sihtasutuse juht Boris Marte.
Pärast esitlust toimunud arutelus võttis Marte ka sündmuse kokku sihtasutuse perspektiivist. Ta ütles, et projekt on väga tugev panus ERSTE sihtasutuse missiooni täitmisel, aidates „meil koonduda poliitikate ja strateegiate ümber, mille taotlus on inimeste elusid paremaks teha“. Marte väljendas tänu ja uhkust selle koostöö üle ning lisas, et „tegemist on millegi täiesti unikaalsega. Seda pole kunagi varem tehtud sellises ulatuses ja sellise teadusliku sügavusega nagu praegu. Seega, jääme põnevusega ootama projekti lõplike tulemusi.“
Millest sündis selline ebatavaline koostöö?
Uurimisprojekt sai alguse 2021. aasta suvel Alpbachis toimunud vestlusest Leonore Riitsalu ja Boris Marte vahel, kus mõlemad väljendasid muret kasina arusaamise pärast, mida rahaline heaolu täpsemalt tähendab, kuidas seda mõõta ja mõjutada. Kolme aasta pikkuses mahuka eelarvega teadusprojektis püütakse seetõttu ühiselt leida viise, kuidas inimeste ja ühiskondade rahalist heaolu parandada ning seda justnimelt inimeste vaatepunktist lähtuvalt. Senised algatused on lähtunud eelkõige finantsmaailma vaatest ja seda püüdnud inimkeelde tõlkida teavitamise ja rahatarkuse arendamise kaudu. Viimane lähenemine pole aga märkimisväärsete tulemusteni viinud. Pikemalt saab senise lähenemise kitsaskohtadest lugeda artiklis The bottlenecks in making sense of financial well-being.
Käimasoleva teadusprojekti esimesel aastal keskenduti mõistmisele, mida rahaline heaolu inimeste jaoks täpsemalt tähendab ja millistest elementidest see koosneb. Selleks tehti põhjalik kirjanduse analüüs, mille tulemused on nüüdseks ülalmainitud teadusartiklina ilmunud. Intervjueeriti 630 inimest vanuses 12-90 ja seda seitsmes Kesk-ja Ida- Euroopa riigis. Projekti teise aasta fookuses oli rahalise heaolu ja selle osade mõõtmine. Just viimasele keskendus Tartus esitletud uuringuraport „How to assess financial well-being?“
Mida on praeguseks teada saadud?
Intervjuud näitasid, et rahaline heaolu tähendab inimestele eelkõige meelerahu, mitte jõukust ja on oma olemuselt üdini subjektiivne. Analüüsis tulid välja rahalise heaolu kolm olulist komponenti – kindlus, vabadus ja naudingud. Kahtlemata on oluline kindlustunne, et oma elustiili hoidmise ja kulutuste katmisega tullakse muretult toime nii tänases päevas kui tulevikus. Vabaduse all peetakse silmas valikuvabadust ja sõltumatust nende kõige laiemas mõttes. Vabadust töötada, millal tahan ja millises rollis ning mahus ma tahan. Vabadust elada, kus parasjagu meeldib ja reisida, kuhu soovi on. Seega valikuvabadust mitte üksnes tarbimise, vaid ka karjääri ja muude eluliste valikute puhul, ilma et raha valikuid dikteeriks. Rahalise heaolu kolmandat osa, elu nautimist, pole varasemad lähenemised sel moel välja toonud. See tähendab tajutud võimet oma elust rõõmu tunda kasvõi pisikeste asjade abil, sugugi mitte meeletu laristamise teel. Näiteks toodi välja võimalust sõbraga kohvikusse minna või iseendale ühtteist lubada. Kõigi kolme rahalise heaolu elemendi puhul mängivad olulist rolli aeg ja teised inimesed.
Mis on järgmised sammud?
Jaanuaris Tartus esitletud vahearuanne keskendus rahalise heaolu elementide mõõtmisele ja mõõdikute väljatöötamisele. Neid on vaja jõudmaks tõenduspõhiste järeldusteni rahalise heaolu parandamiseks. Muuhulgas on käimas andmekorje Tšehhi pangas Česká spořitelna, mille eesmärk on uurida, kuidas on omavahel seotud inimeste subjektiivsed hinnangud rahalise heaolu elementidele ja nende kui pangaklientide objektiivsed finantsandmed – säästude, varade ja kohustuste suurus, rahakäitumine ja käitumisharjumused. Samuti on loomisel digitaalne rakendus iseenda rahalise heaolu hindamiseks. Viimase loomisele said esitlusele järgnenud töötoas osalenud ka kaasa aidata.
Uurimisprojekti kolmandal aastal kavandatakse ja testitakse sekkumisi, mis rahalist heaolu parandada võiksid. Sekkumisi ja rakendamise soovitusi luuakse nii avalikule kui erasektorile, poliitikakujundajaile, mittetulundusühinguile, sihtasutustele ja eraettevõtetele. Samuti minnakse rahamaailmast märksa kaugemale, kaasates nii vaimse tervise, sotsiaalteenuste, hariduse, nõustamise kui paljude muude teenuste pakkujaid. Kõigest sellest saab lugeda 2025. aasta alguses avaldatavas lõppraportis.
